Arhiiv Juuli, 2010

Kokkuvõte HMKP interneti lugudest…

Reede, Juuli 30, 2010

EMT kuulutab, et maamunal pole enma paika, kust poleks võimalik “maailma vaadata!” Koduinterneti netipulk toob inffi nii kesklinna, kui ka äärelinna, isegi uuselamurajooni suurlinna külje all ja loomulikult ka kaugele maatallu! See on piisav põhjus, et avada interneti teemaline jutukonkurss! Parimad palad said premeeritud läbi HMKP eetri, kuid huvitavaid kokkupuuteid oli paljudel. Kuna pole ammu ühtegi edetabelit moodustanud, mõtlesin, et nüüd on paras aeg välja reklaamida - Imeline Internet Top Viis!

Koht viis: Lugu Ühispanga filiaalist!

Peale lauset, nett on jälle maas hüüdis blondiin: ” Kus te seda intenetti siis hoiate, et ta koguaeg maha kukub!”

Koht neli: Innovatsiooni aasta!

Inimene tahtis valimistel kasutada ID kaarti - “Kuhu ma pean panema selle ID kaardi, et hääletada saaks” küsis juba mõnda aega läpakat uurinud kodanik.

Koht kolm: Telekas oli reklaam - tasuta WIFI

“Te müüsite mulle katkise arvuti. Ise ütlesite, et sellel on internet, aga ei ole ju! ” Sõimu osaliseks sai arvutimüügifirma seetõttu, et inimesel polnud kodus ühtegi lepingut mitte ühegi internetiteenust pakkuva firmaga.

Koht kaks: Koju oli saabunu modemiga internet!

“Jane on internetis ja ma ei tea millal ta tagasi tuleb!” vastas ema sõbrannale, kui too peretütre kohta aru päris.

Koht üks: Kas nii ennustab ka Nõid Edgar?

Kui aadressiribale kirjutada - ” interneti nuku füsioloogiline bioloogiline nuku” ja vajutada enter klahvi ning oodata umbes kuu aega nii, et arvutit vahepeal ei kasuta, siis pidavat arvutiekraanilt tulevikku nägema!!!

Mis juhtub, kui DJ püüab sigaretist loobuda vol.3

Kolmapäev, Juuli 28, 2010

Tänaseks päevaks siis pool aastat sigarettidest prii. On see nüüd mingi näitaja või ei, aga minu jaoks igal juhul verstapost. Vastan siis alustuseks need kõige olulisemad küsimused ka kohe ära – ei ole siiani veel kordagi uuesti sigaretti süüdanud ja pole kordagi ka vajadust selleks tundnud. Üks oluline faktor on kindlasti jätkuvalt tahtejõud, kuid olgem ausad, oma töö teevad ära ka sport ning see, et suurem osa perekonnast, sõpradest ning kolleegidest on mittesuitsetajad või siis sellest loobunud. Loomulikult ei saa unustada ka laserteraapiat, mis tegelikult minu elu ühele tähtsamale otsusele aluse pani.

Väga suuri muutusi oma tavapärastes toimingutes ma otseselt märganud ei ole, aga midagi siiski. Kõige olulisem on muidugi tervis. Hommikune köhimine (mis pigem sarnanes traktori mootori mürisemisele) on tänaseks minevik ja võibolla mulle tundub, aga aega on pisut rohkem ja keskenduda olulisele on pisut lihtsam, kui varem. Kehakaal on jäänud samaks, pisut isegi langenud (õnneks), aga selle võib panna ka pigem jooksutrenni arvele. Ja mis siin salata, olen vist kergelt paarile tuttavale ka eeskujuks olnud. Vähe sellest, et päris mitu neist on küsinud laserteraapia toimimise kohta, mõned on aga lausa ravikuuri seni edukalt läbi teinud – super! Ma ei tea, mis saab edasi. Ma loodan, et huvi sigareti vastu jääb ka tulevikus sama minimaalseks, kui ta on olnud viimased pool aastat. Igatahes on laserteraapiast vähemalt tänaseni mulle kasu olnud….ok, alati jääb võimalus, et see on mingisugune Placebo efekti liik. Samas meenub mulle ka minu eelmine katse suitsetamisest loobuda, mis lõppes sellega, et tegin suitsu ka siis, kui tugevatoimeline nikotiiniplaaster mu õlal ilutses. Vaatame, mis saab edasi!

Aitäh Egle!

Sven Arusoo

Eesti laululavad on liiga suured

Esmaspäev, Juuli 26, 2010

Suvetuur kui selline on üks huvitav nähtus. Eriti, kui sul õnnestub näha-kuulda ühe ja sama kontserdisarja etteasteid erinevates linnades. See on hämmastav, kui erinev võib samadele bändidele ning lugudele olla vastuvõtt näiteks Võrus ja Kärdlas või Pärnus ja Tartus või Rakveres ja Pärnus.

Programm on ju sama, samas fiiling erineb tohutult. Eile õhtul lõpetas Sunfest Raplas ja peab tunnistama, et neljast seni nähtud sama tuuri kontserdist oli see kuidagi eriliselt hea ja sooja auraga. Mulle tundub, et selle üks põhjuseid on vabaõhu kontserdikohad, mis Eestis kipuvad sageli olema lihtsalt liiga suured. Peaasjalikult on ju tegu ENSV ajal välja kujunenud paikadega ja siis oli ikka nii, et mida suurem, seda uhkem. Kohaliku laulukaare alla pidi ära mahtuma kogu rajooni kolhooside taidlejad ja terve rajooni rahvas seda veel vaatama.

Üheksakümnendadatel, kui Kuldsed Triod pluss Maied ja Valdurid publikult kümnete tuhandete kaupa igale poole kohale meelitasid, polnud need platsid ka sugugi ülearuselt lahmakalt. Aga nüüd on.

Ega ikka rahvas enam kõikidele kontserditele torma. Võib ju olla, et väikeses linnas toimub vähe asju, ent kui sulle esineja ikkagi ei sobi, siis sa seda vaatama ei lähe. Muusikalised huvid on ülimalt killustunud, kui lemmikutega koos esineb ka mõni absoluutne mittelemmik, siis pigem öeldakse sellisele üritusele ei. Ja ega ka hetke majanduslik olukord seda kontseril käimist soosi.

Seega ongi nii, et mõnusad on sellised kontserdikohad, kus tuhat inimest jätab juba üsna tiheda visuaalse mulje. Ja kui seal peaks olema kaks tuhat inimest, siis on see plats täitsa täis. Ja kui kolm tuhat, siis läheb juba kitsaks ja järgmine päev räägivad kõik, et täitsa hullumaja, kus ikka oli rahvast. Minu hinnangul oli eile Raplas ca 2000 inimest. Ja kuna plats just sellist arvu soosib, siis oligi väga hea kontsert.

Ma ei imesta, kui nii mõnigi suur väljak, kus aastakümneid on edukalt suvetuure ja muid kontserte tehtud, kasvab peagi rohtu. Meid on vähem ja meie huvid on järjest spetsiifilisemad. Üritusi, mis koguvad 5000 inimest ja üle selle, on samuti järjest vähem.

Aga positiivne on see, et keset seda kuuma suve on üks bänd, kelle tulek mõjub tõsise värskendusena. Epordwerk rules!

Tehnikasajandi elutähtsatest hetkedest

Neljapäev, Juuli 22, 2010

Julgen kahelda, kas keegi on kunagi päriselt-päriselt viitsinud ära lugeda kõik need, hallide kontorirottide poolt koopiamasinate juures veedetud kallid tööaja sekundid?
Iseenesest, copywriterina, on mul koopiamasina juurde samapalju asja kui koristajal (ma ei tea) serveriruumi (?) … , seega on mul nendest sekunditest absoluutselt kama kaks.
Kuid teisalt, kas see üleüldse ongi niivõrd tähtis?
Ja keda see teema üldse kotib?

Niisiis! Tähtis on, et Austria helgemad pead on hakkama saanud päris laheda reklaamiga. Tähtis on ka see, et Samsungi eredamad turundajad on ära mõõtnud aja, mis kulub tavalisel koopiamasinal kahe dokumendikoopia tegemiseks. Me võime ju tähtsaks pidada ka seda, et Teie, kes te seda videot vaatate, saate minimaalselt muheda naeratuse näole ja maksimaalselt võib olla ühe kogemuse võrra rikkamaks, mis annab aluse hinnata austerlaste huumorimeelt hoopis teises valguses. ;)
Aga võiba olla päästavad järgmised minut ja kakskümmend kaheksa sekundit terve maailma? :O

Ja üleüldse, mida ma siin jahun!!! Parem vaadake ise ;)

Loll naine otsib rikast meest

Teisipäev, Juuli 20, 2010

Teadlased leidsid põhjuse, miks vähem intelligentsed naised otsivad suurema tõenäosusega rikka mehe. Põhjuseks polevat ahnus, vaid instinktiivne tung tagada oma tulevastele lastele finantsiliselt kindlustatud tulevik.
Teooria toetub darvinistlikule seletusele, et iidsetel aegadel oligi naistel kombeks mehe atraktiivsust hinnata jõukuse põhjal, sest naised teadsid, et rikkamatel meestel on suurem tõenäosus tagada head väljavaated perekonna ellujäämiseks.

Ellujäämiseni!

Suhte- ja seksispetsialist Kertu