BLOGI

Piloodid raadioeetris
20/05/2013  |  Programmidirektor
 

Täna levis üks tähelepanuväärne uudis, kuidas Ämari lennujuhtide raadioside oli kuuldav Kuku raadio lainepikkusel.

Kaitseväe peastaabi šeff Ingrid Mühling ütles BNSile, et Ämari lennuvälja lennujuhtimisteenistuse sagedus 120,9 MHz, seega piisavalt kaugel Kuku raadio omast. Teiste sageduste kasutamine on keelatud. Ja veel nentis ta: «Siiski on võimalik, et atmosfäärinähtustest, näiteks äikesest, samuti objektide paigutusest või teiste jaamade koosmõjust tingituna võib esineda sageduste kombineerumist. Näiteks on meie navigatsiooniseadmete leviala umbes 100 kilomeetrit, kuid meie signaali on vastu võetud ka Jaapanis. Tõenäoliselt juhtus sama ka möödunud nädala lõpus, mil atmosfäärinähtused muutsid signaali nii, et kodanik kuulis seda Kuku raadio sageduselt.“

Artikli kommentaarides on inimesed jahmunud. Aga olles juba miski paarkümmend aastat raadiotööd teinud, siis pole see üllatus. Olen sattunud kuulama täiesti uskumatuid nn ülilevisid ehk jaamu, mida ei tohiks eales kuulda sagedustel, kus nad nendel hetkedel tõesti tulevad. Olgu need siis Soome raadiod, mida äkki Kesk-Eestis autos kuulata saab või siis hoopis mõni Tallinna sagedus, mis ootamatult levib ka Pärnus või saartel. Mis põhiline, mitte kunagi ei saa aru, millest see tuleb. Võimalik, et kuskil on tõesti äike. Samas on seda juhtunud ka selge ilmaga. Või lihtsa pilivisusega.

Magic! Nagu raadio olema peabki. Suvi tuleb, sõitke autoga ringi ja skännige, võimalik, et kusagil kuuleb ka meie saatejuhtide asemel hoopis piloote.

Natuke on asja seletatud digi TV vaatenurgast siin. Või guugelda sõna “ülilevi”.


1 kommentaar
Get Lucky!
06/05/2013  |  Programmidirektor
 

Tundub, et rahvas on valvel. Nad istuvad oma klaverite, trummide, viiulite või mis iganes pillide juures ja ootavad. Ootavad hitti. Ja kui see siis tuleb, läheb kiireks tagumiseks!

Jne.


Kommenteeri
will.i.am pannakse vangitorni?
29/04/2013  |  Programmidirektor
 

Huvitav stoori kulgeb hetkel superstaar will.i.am’i ümber. Nimelt on tema uuel plaadil track koos Chris Browniga ning see lugu sisaldab elemente trance-produtsentide Arty & Mat Zo 2011.aasta loost „Rebound“. Iseenesest üsna levinud viis musa teha. Kasutada juba väljamõeldut uus võtmes. Paraku eeldavad elementaarne viisakus ja ka seadused sedalaadi kopeerimiseks luba. Mida will.i.am’il polnud! Seega võib öelda, et tegu on pesuehtsa vargusega. Enamgi veel, pihta on ju pandud terve track! Chris Brown ei jätnud endast ka just soliidset muljet, öeldes, et ta ei tea selliseid tüüpe ja tal on suht suva nendest, sest tal paluti lihtsalt laulda.

Veel tuleb välja, et lugupeetud produtsendi eelviimane singel koos Britneyga, „Scream & Shout“ on samuti teel kohtusse. Hagejaks on briti laulja Tulisa, kes väidetavalt kirjutas selle loo osad sõnad, aga millegipärast teda autorite nimekirja pole lisatud. will.i.am’i väitel pidi Tulia lugu alguses lihtsalt laulma, kuid see versioon ei sobinud ja nii tegi ta loo Britney jaoks ümber. Segane värk, ent miljonid on mängus kuna lugu oli üle Euroopa nr 1.

Saagad jätkuvad, karikatuurid juba ilmuvad.


1 kommentaar
Soovid mittemuusikaelamust – mine trenni!
26/03/2013  |  Programmidirektor
 

Lisaks raadiole kuuleb muusikat ka mujal. Näiteks poes. Kuigi ega tavakodanik seda seal eriti tähele pane. Mis ongi ju eesmärk. Peaasi, et meeldiv tunne oleks. Eks kauplused ning nende siseraadiod näevad sellega vaeva ka, muusikaterapeudid nõustavad ja puha.

Loomulikult on erandeid. Eelmisel nädalal Berliinis käies sattusin mingisse türklaste kebabikohta sööma. Kell 12 päeval tegi kokk leti taga Youtube abil diskot! See oli üsna hull kuulamine, õnneks söök päästis.

Ent eriti sürrealistlik on kuulata ühe kindla ametiga kaasas käivat muusikavalikut. See on rühmatreenerite oma. Ei salga, et liiga tihti tahaks spordiklubis käies kõrvad katta. Probleem on lihtne – treeneritel on vaja laule, mis sobiksid oma tempolt . Ehk siis lugusid, mille saatel oleks hea rütmis hüpata, karata, sikutada, vändata jne. Ja nii saabki nende muusikavaliku argumendiks mitte nende palade sobivus vaid õige BPM ehk löökide arv minutis.

Asi kisub absurdseks näiteks siis kui spinningutrennis tehakse spurte ja käima lähevad lood, mille tempoks ca 140 lööki minutis. Üheksakümnendate kõige koledamad ööklubilaulud on selles žanris endiselt teretulnud! Öäk. Kui vaja 70 lööki minutis, siis sobivad (kahjuks) saama tüüpi lood.

Tihti on rühmatreeneri puldi ja mikrofonikasutuse oskus olematu. Mikrofon vilistab, jutt ei kosta, muusika liiga vaikne, muusika liiga kõva, plaadid on sassis, lood hüppavad – seda kõike juhtub jube tihedalt. Täiesti arusaamatu on see, kui mingite laulude otsimine toimub keset trenni täis saali ees.

Muidugi on treenerite jaoks muusika leidmine keeruline. Neil pole uhked andmebaase või virtuaalseid plaadikogusid nagu meil siin raadios. Nähes neid kõrvetatud CD-toorikuid, siis ilmselt see muusika lihtsalt sebitakse kusagilt, mitte ei osteta. Heal juhul mingi tuttav DJ aitab. Huvitav, kas nad oleksid nõus trenne andma Adibassi riietuses?

Ma ei taha norida. Tegelikult on spinningutrennid ägedad. Ja mõnel treeneril on kogu see muusikavalik ja tehniline taip väga paigas. Juba enne trenni algust. Aga arvestades, et aina rohkem sportimist armastavad eestlased on nõus nende trennide eest maksma just mitte kõige odavamat hinda, siis võiks see muusikavärk rohkem korras olla.

Õnneks on kevad kohe käes. Ja ma käin “Kalinka” tehnoversiooni saatel pedaale sõtkumas ainult veel mõned korrad.


Kommentaarid välja lülitatud
Tõsine suuvärk sellel tüübil
13/03/2013  |  Programmidirektor
 

Mike Tompkins on ilmselt üks Youtube’i kiiremaid ja vingemaid coverdajaid. On temast siin blogis ennegi juttu olnud. Kõik lood puhtalt acapella. No ikka tase tüüp, videod ise ka ikka teisest maalilmast kogu ülejäänud isehakanute kambaga võrreldes.


Kommentaarid välja lülitatud